Gauja rahvuspargi põhjaväravaks olev Valmiera rõõmustab oma külalisi mitte ainult kauni looduse, vaid ka kultuuri- ja ajaloomälestiste, huvitavate kultuuri- ja spordiürituste ning hingematvate lugude ja legendidega.
Asukoht
Valmiera „peatänav“ on Koiva (läti k Gauja) jõgi, mis jagab Valmiera linna kaheks osaks. Üht neist nimetatakse Pārgaujaks. Valmiera jääb Riiast 107 km kaugusele. Koiva jõgi annab Valmierale omapärase loodusliku sarmi, selle nautimiseks piisab vaid viieminutilisest jalutuskäigust Koiva kaldepealsetel jalutusradadel.
Linna ajalugu
Ajalooürikutes on Valmiera linna esimest korda mainitud 1323. aastal, kuid selle ümbrus oli asustatud juba 3.–2. aastatuhandel e.m.a. 1224. aastal vallutati Koiva jõe ümbruskonda jäävad maa-alad Mõõgavendade ordu poolt, hiljem läksid need Liivi ordu valdusse. Asunduste arengut soodustas nende paiknemine piki Koiva jõge kulgeva kaubatee ääres. Valmiera on kuulunud Hansa Liitu, linna on hävitanud sõjad ja tulekahjud, seetõttu on Valmiera koguni 11 korda tuhast ja varemetest uuesti üles ehitatud. Ääretult halastamatu oli 18.sajand, kui aastaks 1784 oli Valmierasse alles jäänud vaid 60 puitehitist. Järgmise pooleteise sajandi kestel tekkinud Valmiera kesklinna ajalooline hoonestus hävis Teise maailmasõja aastatel. Sõjajärgsetel aastatel oli Valmiera linnavalitsuse jaoks kõige tähtsam varemete likvideerimine ning linna taastamine. Nõnda algas Valmiera ajaloos uus ajajärk. Arvukad ettevõtted tagavad kohalikele elanikele tööhõive, Vidzeme regiooni ainsas kõrgkoolis koolitatakse tulevasi spetsialiste neil erialadel, mis kindlustavad Valmiera linnale edasise arengu.
Linn külaliste jaoks
Valmiera kaunimad ja olulisemad vaatamisväärsused.
- Valmiera Püha Siimeoni kirik – ehitatud 1283. aastal. Tegemist on kesklinnas asuva Valmiera ajaloolise sümboliga.
- Liivi ordulossi varemed ja Valmiera muuseum – tõend keskaegse Valmiera võimsuse kohta. Valmiera ordulossi varemete territooriumil asub Valmiera muuseum, kus säilitatakse linna ajalugu puudutavaid materjale/ürikuid.
- Koiva jõe liivakivipangad (paljandid) ja Tundmuste park – tegemist on matkarajaga, kus looduse puudutust on võimalik tunda linnast lahkumata! Just siin on võimalik tunnetada kõike inimese viie meele – kuulmise, nägemise, kompimise, lõhna- ja maitsemeele – abil.
- Valmiermuižas alus – Valmiera lähedal asuv õlletehas toodab kõrgekvaliteedilist õlut ning on tänu turismiüritustele saanud tuntuks kogu Lätis. Õlletehase külastamisel on võimalik tutvuda Läti hinnatud õllesortide ja teiste jookide valmistamisprotsessi.
- Jānis Daliņši staadionil toimuvad iga-aastased kergejõustikuvõistlused Läti Vabariigi Presidendi Karikale ning hulgaliselt muidki üritusi.
Aktiivturism
Valmiera ja selle ümbrus on justkui loodud aktiivturismi harrastamiseks. Suviti võib igaüks jalgrattaga Valmiera ja selle ümbruskonna risti-rästi läbi sõita või minna matkama. Koiva jõe kaldad on selleks otsekui loodud, iga käänaku tagant võib avastada üha uusi ja uusi maastikupilte. Valmiera on suurepäraseks paadimatkade alguspunktiks, Kazu kärestikule on rajatud Baltimaade parim paadislaalomi trass. Igal aastal sõidavad Läti ja teiste Balti riikide parimad aerutajad Valmierasse, osalemaks Abulsi-Koiva paadimarsil. Aktiivpuhkuse harrastajad võivad talviti suusatada Valmiera ümbruses ja J.Daliņši staadioni suusarajal. Mäesuusatajad on oodatud Baiļi suusa- ja puhkekeskusesse.
Kultuur ja kunst
Kultuuri- ja kunstisõpru rõõmustavad Valmiera draamateatri etendused, Valmiera muuseumis ja Valmiera Kultuurikeskuses toimuvad kunstinäitused, Laipa kunstigaleriis saab igaüks oma loovusele rakenduse leidmiseks osaleda mitmesugustes meistriklassides. Valmiera kinos Gaisma toimuvad regulaarselt uute filmide esilinastused ning filme on võimalik vaadata ka 3D-formaadis.
Transport
Valmierasse pääseb hõlpsasti nii auto, rongi kui ka bussiga, üliaktiivsetel on võimalus kasutada ka paati või jalgratast. Riiat ja Valmierat ühendab riigisisene maantee A3, Valmierat läbib Riia-Valka raudteeliin.
