Dundaga lossi ehitas Riia toomkapiitel 13. sajandi teisel poolel majanduslikuks otstarbeks. Hilisematel sajanditel kasutati seda keskaegset lossi kindlusena ja mõisahärra häärberina.
Dundaga loss on suurim 13. sajandil ehitatud loss Põhja-Kuramaal oma kinnise õue, väravatorni ja 2–3 m paksuste müüridega. See on hästi säilinud. Lossi lähedal on enam kui 20 ha suurune park 48 puuliigi ja 5 suursuguse puuga.
Roheline neid
Dundaga lossiga on seotud mitu legendi.
Üks neist jutustab, et Dundaga lossis pidas härjapõlvlaste kuningas oma pulm, kuid need nurjas kogemata paruni õde, kes olevat seepärast elusalt lossi seina müüritud. Tema olevatki see niinimetatud "Zaļā jumprava" ("Roheline neid"), kes kummitab tänaseni.
Muuseum
Tänapäeval asub lossis kunsti- ja muusikakool ning muuseum, mille üks ruum jutustab ehitusetappidest, sellal kui kõrvalruumid tutvustavad muistseid esemeid. Koostöös Läti medalikunstiklubiga on Dundaga lossis avatud ka Läti ainus medalite püsinäitus.
Elanikule krokodillikütt
Lossi keldris on avatud püsinäitus, mis on pühendatud maailmakuulsale Dundaga elanikule krokodillikütt Arvīds Blūmentālsile (1925-2006). Tema oli ka tuntud filmi "Krokodill Dundee" peategelase prototüüp. Dundaga loss pakub mugavat ja soodsat öömaja.
