Püha Kolmainu kirik oli üks esimesi luteri kogukonna kivikirikuid, mis ehitati Euroopas. Lisaks kirikut peetakse ka Jelgava esimeseks kivist hooneks.
Püha Kolmainu kirik oli üks esimesi luteri kogukonna kivikirikuid, mis ehitati Euroopas. Lisaks kirikut peetakse ka Jelgava esimeseks kivist hooneks.. Kirikut hakati ehitama 1573. aastal pärast Hollandi ehitusmeistri Joris Joriszn Freseprojekti järgi. Kirikus esimesed jumalateenistused toimusid juba 1575. aastal.
II maailmasõja ajal Jelgava linn oli peaaegu hävitatud. Suuresti kannatas ka Jelgava Püha kirik. 1954. aastal Nõukogude armee sapöörid õhkasid kirikuhoone, jättes sõjaväe vajadusteks ainult torni.
Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn, riikliku tähtsusega kultuurimälestis alates 1998. aastast on kantud Muinsuskaitseameti nimekirja.
2004. aastal torn kaeti klaasist katusega. Praegu selle kõrgus on 50,17 m ja torni kuju on säilitanud arhitekt Martin Knoche loodud kujul.
Asukoht tornis: 1. korrus – Turismiinfokeskus 2. korrus – Jelgava kohalik omavalitsus „Jelgavas reģionālais tūrisma centrs” (Jelgava piirkonna turismikeskus) 3. korrus – Ajaloo näitus „Zemgale - Latvijas prezidentu šūpulis” (Zemgale – Läti presidentide häll) 4. korrus – Ajaloo näitus „Jelgava un Trīsvienības baznīca laikmeta griežos” (Jelgava ja Kolmainu kirik sajandite pööristes) 5. korrus – Ajaloo näitus „Tautas tērps Zemgalē” (Rahvariided Zemgales) 7. korrus – Konverentsisaal. 8. korrus – Restoran 9. korrus – Näitusesaal ja vaateplatvorm
Vaateplatvormilt nähtav on Jelgava linna panoraam ja kasutades spetsiaalseid kavandatuid ekraane, külastajatel on võimalus näha linna vaadet lähedalt.
Torni külastajatele on ettenähtud autode ja busside parkimiskohad ning jalgrataste boksid.
