Sillalt üle Lielupe avaneb pilgule uhke Jelgava loss. Tänapäeval siin on Läti Maateaduste ja Tehnoloogiaülikool (LBTU), kuid varem majandas siin Kurzeme (Kuramaa) hertsog ja leidis peavarju pagenduses olev Prantsuse kuningas.
Praegusele lossile pani aluse Kurzeme (Kuramaa) hertsog Ernst Johann Biron 1737. aastal, paludes Venemaa õukonna arhitektil Rastrellil välja töötada residentsi uus barokkstiilis projekt. Rastrelli projekteeris ka kuulsa Rundāle lossi Peterhofi palee ja Talvepalee Peterburis. 1919. aastal põletasid lossi täiesti maha Bermont Avalovi juhitud armee sõdurid, kes sõdisid uue Läti vabariigi iseseisvuse vastu.
Uus vabariik taastas lossi, kuid Teise maailmasõja leegid hävitasid lossi taas. Pärast sõda lossi uuendati ja nüüd asub siin Läti Põllumajandusülikool.
Lossis tehti ka väljakaevamised, leiti münte, hollandi piipe, ahjupotte, malmist poste. Kuigi loss on antud üliõpilaste käsutusse, asub läinud aegade omanike viimne puhkepaik siin samas - ühes linnuse korpuses on hertsogite hauakambrid, kuhu on maetud 24 Kettleri ja kuus Biron dünastia esindajat.
Siin puhkab ka Kurzeme esimene hertsog Gotthard Kettler - 1587. aastal valmistatud sarkofaag tema põrmuga on suurim hauakambrite aare. Hauakambrid on restaureeritud ja avatud külastajatele.
Jelgava Linnaparki hakati kujundama 1817. aastal kunagiste lossi vallide asemele. Lossi saarel loodud pargis on romantilised kanalid, sillakesed, lossi hooned, Kuberneri saar, mis teeb sellest ühe kõige ilusama pargi Jelgavas. Lossi pargis kasvavad erinevad põlispuud- hobukastanid, tamm, hall haab.
Lossi lähedal on veel üks unikaalne objekt – Pilssala (Lossisaar), kus elab metsikute hobuste kari. Jelgavasse Riiast (44 km) saab mugavalt sõita rongi või bussiga, kiire on ka teekond autoga.
