Riia lossi ajalugu algas 14. sajandi 40, aastatel, kui ehitati esimene Liivi ordu kindlus, ordumeistri residents. Nüüd asub keskajal Daugava kaldale ehitatud lossis Läti Vabariigi presidendi residents ja Läti Rahvuslik Ajaloomuuseum – vanuselt kolmas Läti muuseum.
Praegu käivad vanas hoones suured restaureerimistööd ning riigi kõrgeima ametniku ajutiseks residentsiks on Raekoja platsil asuv Mustpeade maja, kuid muuseum on siiski külastajatele avatud.
Riia loss on oma pika ajaloo jooksul näinud nii halbu kui ka helgeid aegu. Juba umbes 40 aastat pärast lossi ehitamist see laastati ja 1515. aastal ehitati uuesti. Loss oli nii kohalike Poola kui ka Rootsi valitsejate residents, samuti Vene kindralkuberneri peakorter. Kui Läti kuulutati 18.
novembril 1918 iseseisvaks riigiks, eraldati loss Läti Vabariigi presidendi residentsiks. Nõukogude ajal oli lossis Pioneeride palee ja mitu muuseumi, sealhulgas Läti Rahvuslik Ajaloomuuseum, mis on selle keskaegse lossi müüride vahel olnud kogu aeg alates 1922. aastast, mil see asutati.
Pärast Läti riikliku iseseisvumise taastamist 1991. aastal vahetas loss omanikke ning sellest sai taas presidendi residentsi. Ajahamba tekitatud kahju hüvitamiseks ja selleks, et riikliku tähtsusega arhitektuurimonument Riia loss oleks ka edaspidi üks meie pealinna tähtsamaid arhitektuurimälestisi, on alustatud suuri ennistustöid.
