Läti üks suurimaid rikkusi on kahtlemata loodus. Parasvöötmes võib nelja aastaaja jooksul näha looduse mitut palet – tunda nii käredat pakast kui ka põrgukuuma. Kuigi riik ei ole pindalalt suur, leidub siin looduslikku mitmekesisust: metsi, põlde ja rabasid. Raba on pinnavorm, mis säilitab püsivalt või perioodiliselt teatud niiskustaseme ning seal on eriline taimestik ja loomastik. Sood toimivad veehoidlatena, mängides looduslikus veeringluses väga olulist rolli. Rabad katavad 4–5% Läti riigi pindalast. Kokku on registreeritud 5078 raba, millest 1,5% pindala on suurem kui 1000 ha. Kui mõnes Euroopa riigis ei ole looduslikke soid praktiliselt üldse säilinud, siis Lätis on need olemas ning neile on rajatud ka ligipääs. Jalutuskäigud rabas on alati erilised – maalilised, vaiksed, pisut müstilised. Iidsetest aegadest alates on vestetud hirmutavaid legende ja lugusid udu tõustes sohu meelitavatest virvatulukestest ja selle võrgutavatest asukatest. See osa loodusest manitseb liikudes ettevaatusele, sest on oht vajuda mülkasse või sattuda segadusse uimastavate lõhnade, kutsuvate tulukeste või eriskummaliste helide tõttu.
On aeg minna rappa? Muidugi! Vali vaid sobivaim rada!
Dunika rabarada
Dunika rabarada paneb veidi õhku ahmima, sest raja äärde jäävad vägagi omapärased maastikuvaated: tillukesed laukajärved, saarekesed ja pöögid. Laudtee lõunapoolses otsas asub Lukna pöögisalu, mis on ainus omataoline Lätis. Iidsete, ligi poolteist sajandit vanade puude oksad sirutuvad kohati pea kuuekorruselise maja kõrgusele. Raja pikkus on 5,5 kilomeetrit, kuid tasub arvesse võtta, et selle peab läbima ka tagasiteel. Samuti tuleb arvestada ilmastikuoludega – vihmase ilmaga ja talvel võib laudtee olla libe ning laudade vahel on vahed, kuhu võib takerduda.
Ķemeri Suursoo rabarada
Ķemeri Suursoo on üks Läti suurimaid rabasid, mille pindala on 5000 hektarit. Piirkonna vanuseks arvatakse umbes 8000 aastat! Rabas on arvukalt laukaid ja saarekesi ning rabavesi on väga väävlirikas. Soine pinnas on toitainevaene, happeline ja paljudes kohtades liiga läbivettinud. Enamik puid ei suuda sellistes karmides tingimustes ellu jääda, seega kasvavad siin ainult mõned liigid – mänd ja kask – ning ka need ei suuda kasvada nii suureks ja jämedaks kui metsas. Võib-olla see teebki jalutuskäigu rabas eriti paeluvaks. Ķemeri Suursoo raja peaks oma nimekirja lisama iga ornitoloogiahuviline, kuna lindude rände ajal on see suurepärane paik suleliste vaatlemiseks. Ķemeri Suursoo laudtee võimaldab üldjuhul ligipääsmatut soomaastikku turvaliselt lähemalt uudistada. Laudtee moodustab rabas kaks ringi. Väike (umbes 1,4 kilomeetrit pikk) ring viib esimeste maaliliste laukajärvede juurde, suur (umbes 3,4 kilomeetrit pikk) ring võimaldab vaatetorni ronides imetleda maastikku ka ülaltpoolt.
Vasenieki rabarada
1977. aastal Stikli soode looduskaitsealal asutatud Vasenieki rabarada on suurim Kuramaa kõrgsoode piirkond. Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda maalilistest rabalaamadest ja kaunitest soojärvedest. Külastajate jaoks on valminud täiesti uus vaateplatvorm, mis võimaldab nautida maastikuvaadet kuue meetri kõrguselt, samas kui raja kogupikkus on 4 km. Jalutuskäigu jooksul näeb külastaja nii looduslikku, elujõulist kõrgsood kui ka allakäinud soomaastikku, mis ilmneb kohe raja alguses kunagi turbakaevanduse tarbeks rajatud kuivenduskraavide juures, millel on nüüdseks veetasakaalu taastamiseks lastud kinni kasvada.
Niedrāji-Pilka rabarada
Niedrāji-Pilka rabarada viib rabasaarele, kus väikeste rabajärvede juurde on rajatud vaateplatvorm. Soos kõndides võib olla raske uskuda, et jalge all on kuue meetri paksune turbakiht, samas kui mehest madalamad männid võivad olla enam kui 100 aastat vanad. Pärast matka tasub uudistada ka Svētupe jõekallastesse uuristatud liivlaste ohvrikoopaid ja ümbruskonna ebatavalisi vaatamisväärsusi – paadikujulisi kivihunnikuid ja energiakive. Rada on umbes kilomeetri pikkune. Raja kõige kaugemas punktis on väikese soojärve äärde rajatud umbes 3 m kõrgune vaateplatvorm, kust on hea jälgida mitte ainult rabamaastikku, vaid ka linde – kurgi, hõbekajakaid ning isegi selliseid haruldasi isendeid nagu must-toonekurg, merikotkas ja metsis.
Cena nõmme raba laudtee
Cena nõmm on üks Läti suurimaid rabasid, mis on jagatud kaheks Natura 2000 programmi koosseisu kuuluvaks looduskaitsealaks. Cena nõmm ja raba tekkis häiritud äravoolu tõttu maismaa soostumise tagajärjel. Rabas on mitu väikest järve, millest suurim on Skaista järv, edelaosa katab suur metsamassiiv. Osa rabast on endiselt turbakaevanduse päralt. Maastiku mitmekesisus on hea põhjus kõndida läbi 5 km pikkune laudtee. Kevadel pakub Cena nõmm eriti palju põnevust linnuvaatlejatele. Piirkond on koduks kümnele Läti ja Euroopa kaitsealusele linnuliigile ning mitmetele teistele väikelindudele.
Teirumnīku rabarada
Teirumnīku rabarada asub Latgales Lubānsi järve ja Orenīši lauka vahel. Laudtee kulgeb piki maalilist Teirumnīki järve kallast, kõrgudes paiguti järve kohal. Teirumnīki rabarajal kõndides saab näha jõhvikaid, huulheina, osjasid ja muud sootaimestikku. Eriti kaunis on raba kevadel (mais), kui maastik mattub valgete lõhnavate õite merre. Rada hõlmab umbes 800 m jagu laudteed ja 700 m metsarada.
Andrupene rabarada
Andrupene rabarada on lühike, kuid kütkestav. Andrupene talumuuseumi värava taga ootab loodusesõpru Andrupene rabarada, kus saab lühikese jalutuskäigu jooksul ümbruskonnast kiire ülevaate. Laudtee ja trepid kulgevad üle samblavaiba, mööda sookailudest ja madalatest mändidest. Rada sobib hästi neile, kes ei soovi võtta ette pikka retke, kuid tahavad siiski kogeda tõelise raba võlu, lähedust ja vaikust.
Seda rabarada
5,5 km pikkune Seda rabarada on üks pikimaid Lätis. Seda raba looduskaitseala on sisuliselt inimasustuseta. Turba kaevandamine on siin tekitanud iseloomuliku kultuurmaastiku, mis koosneb turbaväljadest, turbatiikidest ja kaevandamisel kasutatud kitsarööpmelisest raudteest. Rabarajal saab lihtsalt jalutada, aga on võimalik ronida ka kahte vaatetorni. Turbatiikide veel saab kala püüda või minna lihtsalt paadiga sõitma.
Čuži rabarada
Kandava lähistel asub Läti ainus maranisalu – Čuži raba looduskaitseala. Siia on rajatud loodusrada, mis võimaldab avastada 96 hektaril laiuvat põõsasmaranite kasvuala. Rajal võib jalutada igal aastaajal, kuid kõige kaunim on piirkond juulis ja augustis, põõsaste õitsemise ajal. Kevadel ja sügisel peaks liikudes olema ettevaatlik ja kandma sobivaid jalanõusid, sest rada võib olla kohati märg või üleujutatud. Čuži rabas leidub ka teisi haruldasi taimi, näiteks pääsusilm, harilik käoraamat, soo-neiuvaip, raudtarn, pruun sepsikas jt. Raja kogupikkus on 4,4 kilomeetrit.