Tööstuspärand on osa Läti kultuuripärandist, mis räägib tööstustehnoloogiate arengust, töömeetoditest ja töötingimuste muutumisest ning aitab mõista laiemalt ühiskonna arengut ja ajalugu. Nii saame tutvuda vanade tööstushoonete, tehnika ja nende kasutamiseks vajalike oskustega.
Kaunid veskid on ka osa Läti tööstuspärandist ja neid on siin mitmeid. Kõik tööstuspärandi projekti kuuluvad Eestis ja Lätis asuvad objektid, sealhulgas veskid, on märgitud sellel kaardil: https://industrialheritage.travel/ee/map!
Krīgaļi veski
Vesiveski ehitati jõele 1938. aastal. Teadjate sõnul võttis veski kunagine omanik poole miljoni suuruse laenu ja ehitas vähem kui kahe aastaga valmis Läti tolle aja moodsaima veski. Imekombel jäi veski 2. maailmasõjast puutumata ja nii on see säilinud tänapäevani. Viimased kotitäied jahu jahvatati veskis 2000. aastate alguses, kui üks talupidaja tõi sinna neli kotti teravilja. Kõik veski seadmed ja mehhanismid on siiani töökorras – saab jahvatada jahu, mannat, kruupe, tangu, olemas on ka viljapuhastusseadmed. 1997. aastal rajati siia ka hüdroelektrijaam, mille tööga on võimalik tutvuda ka ekskursioonidel.
Āraiši tuulik
Āraiši Hollandi stiilis tuulik ehitati Drabeši mõisa vajaduste tarbeks umbes 19. sajandi keskpaigas. Huvitav on see, et tuulikul on pööratav „pea“, mida kutsutakse „mütsiks“. Veskitiibade käivitamiseks keerati veski jalamil seistes „pea“ spetsiaalse mehhanismi abil vastutuult. 20. sajandi teises pooles tuulik hävines, kuid aastatel 1982–1984 taastati see Gauja rahvuspargi toel. Praegu saab veski mitmel korrusel näha restaureeritud seadmeid ning maitsta erilist odratangust tehtud toitu.
Ķoņi veski
Tegemist on ainulaadse objektiga, kuna see on ainus koht Lätis, kus saab näha üheskoos villa kraasimist, ketramist, lõnga keerutamist ja jahu jahvatamist. Veski ehitati umbes 210 aastat tagasi parun Jem von Menzenkampfi juhtimisel. Veski töötas ka sõja-aastatel, näiteks 1943. aastal töödeldi seal 8000 kg villa! Alates 25. augustist 2000 toodetakse veskis elektrit, veski keldrikorrusele on aga rajatud hüdroelektrijaam. 2005. aastal ehitas SIA Ķoņu Dzirnavas vana lauda vundamendile uue külalistemaja, restaureeris tammi ja rajas kalatiigi.
Kalnvēveri tuulik
Dokumentides on tuulikut esmakordselt mainitud juba 1601. aastal. Veski ehitati Vecpiebalga tolleaegse suurima talu Kalnvēveri maadele. Teadjate sõnul on tuulik säilinud nii heas seisus, kuna kohaliku kolhoosi juhtkond mõistis selle ajaloolist väärtust. Praegu hoolitseb selle kauni tuuliku eest Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum, et selle ajalooline väärtus ja loomulik keskkond säiliks.
Rideļi veski
Rideļi veski kõrgub oma kohal juba ammustest aegadest. 1863. aastal ühendati Engure järv merelahega, mille tulemusel järve veetase langes umbes kahe meetri võrra. Seejärel ehitas krahv Landsdorf selle suure veski. Varem töötasid kõik veskiseadmed vesiratta abil. Veskis olid villakraasimis-, lõngaketrus- ja teraviljajahvatusseadmed. Praeguseks on restaureeritud ajalooline vesiratas koos teraviljajahvatusseadmega, millega saab tutvuda muuseumi muude eksponaatide hulgas. Erilistel puhkudel võtab veskiomanik Oskars kätte saksofoni ja mängib veskijärve laval muusikat, mis annab veski külastamisel lisaväärtuse!
Valdgale tuulik
Põllukividest tuuleveski ehitati umbes 1868. aastal. Tuulik oli osa suurest Valdgale mõisakompleksist ja kuulus 1921. aastani parun von Fircksi suguvõsale. Veskit külastades on võimalik kõndida ka ümber veski laiuval rõdul, kust avaneb avar vaade ümbrusele. Eriti ilusat vaadet saab nautida päikeseloojangul! Tuulikul on kuus korrust, mida ühendab trepp. Omanik on tuulikusse ehitanud lifti, mille abil saab mitmesuguseid esemeid, näiteks nõusid, alla või üles toimetada. Seal on romantiline maakodu stiilis köök, neli magamistuba, elutuba, isegi töötuba ja vannituba. Soojuse tagab tuulikus kamin.
