Saunaskäimisel on Lätis pikad traditsioonid - juba 19. sajandi keskel oli igas maakodus saun. Kuigi tänapäeval pole saun enam ainus suplemise koht, on saunaskäimise traditsioonid säilinud.
Ka tänapäeval on saun midagi enamat kui organismi puhastamine. Saunarituaalis saab esivanemate elutarkusi järgides unustada argimured, vabaneda pingetest ja taastada vaimujõud.
Saunarituaal
Lätis on levinumad märgõhusaunad, kus kuumadele kividele valatakse vett, et tekitada auru ja muuta õhk niiskeks.
Ideaalseks temperatuuriks sauna minemiseks peetakse 86 kraadi Celsiuse järgi, kuid algajad võivad sauna mineku rituaali alustada ka madalamal temperatuuril. Pärast saunas soojendamist on oluline end kiiresti jahutada külmas tiigis, basseinis või tugevas duši all. Terav kontrast kuuma ja külma vahel treenib veresooni, toniseerib keha ja muudab naha elastseks.
Saunaskäimise rituaali juurde kuulub ka saunaluudadega peksmine, mida saab valmistada erinevate puude okstest. Kõige populaarsemad on kase-, tamme-, pärna- ja kadakaoksaharjad, kuid professionaalsed suplejad panevad peksukimpudesse väga erinevaid taimi, mis on mõeldud tervise, aroomi ja energia saamiseks.
Saunaluudadega suplemine on üheaegselt massaaž ja aroomiteraapia ning aitab vabaneda ka surnud nahaosakestest. Saunas saab teha ka iluprotseduure, näiteks soolakoorijatega koorimist või savi- ja meemaske.
Saunad Lätis
Ehtsat saunarituaali saab kogeda ühes sadadest Läti piirkondade külalistemajadest. Saunaga külalistemaja saab rentida nii perele või väiksemale sõpruskonnale kui ka erinevatele üritustele, millest võtab osa suur hulk inimesi.
Saunamuseum
Läti termide ajalooga saab tutvuda kuue ajaloolise vanniga vabaõhumuuseumis. Saunamuuseumis on ka must saun, kus keset tuba asub kivihunnik ja selle all olevast tulest on saun üleni mustaks tõmbunud. Muuseum asub Riiast 40 kilomeetri kaugusel Murjāņi – Saulkrasti maantee ääres.
