Kutse arutelule leivast, leiva tegemise protsessist: värske leiva degusteerimine, taimetee nautimine, võimalus osta Aglona leiba ja kondiitritooted.
Külastajaid Leiva muuseumis võtab vastu perenaine latgalite rahvalaulude ja latgalite kõnes, ise latgalite rahvarõivastes. Külastajate vastuvõtuks valmis teatrietendus, mille autor on Vija Ancāne. Muuseum on valgustatud küünaldega, laual savinõudes aurab taimetee, linasel laudlinal lõhnab rukkileib. Vestlus algab rukkitera äratundmisega ning maitsmisega. Vija Ancāne on kogunud kümned vanasõnu, uskumusi ja muinasjutte, õppinud tavasid, mis seotud teravilja kasvatamisega, leiva küpsetamisega ja söömisega.
Siin saate kuulata, kuidas helisevad viljapead ja viljavihu peksu koodid. Siin saab õppida ka vanu mänge, mis seotud teravilja ja leivaga.
Külastajatel on võimalus maitsta leiba, proovida kätt veski pööramises või täis teraviljakülviku hoidmises.
Vija Ancāne oskab ka õpetada, kuidas valmistada latgalite vanu toite: krupnīku, veistekni (rukkileib liha ja sibula tükikestega), gruci ja teisi. Muuseumisse on kogutud sadu esemeid, mis on seotud teravilja töötlemisega ja leiva küpsetamisega: viljapeksu koodid, leivakühvlid, leivakünad ja muud.
Alates Leiva muuseumi avamisest, on seda lühikese aja jooksul külastanud tuhanded inimesed kõikidest Läti piirkondadest, samuti välismaalased. Vija Ancāne tõstab kogu südamest ausse Läti rukkileivapätsi. Oma suure tööarmastusega, lojaalsusega lätipärasele, sooviga kasvatada noortes austust oma maa ajaloo vastu on Vija Ancāne tühjas kohast ja mitte millestki loonud muuseumi, mis on tänapäeval tuntud kogu riigis.
