Läti seostub paljudele loodusega ja see pole ka ime, sest on ju 52% Läti territooriumist kaetud metsaga. Aga kuidas on lood linnakeskkonnaga? Käesolevas artiklis vaatleme Lätis enim esindatud arhitektuuristiile, mille kohta saavad vahest midagi uut teada ka linnakodanikud ise!
Puitarhitektuur
Alates lossidest ja mõisatest kuni talude ja ka tänapäevaste hooneteni – puitarhitektuur on Lätis alati olemas olnud, kohanedes aja jooksul trendide ja inimeste vajadustega.
Üks silmapaistvamaid iidse puitarhitektuuri näiteid on Āraiši järvelossi arheoloogiline park – ainus 8.–10. sajandist pärit kindluselamu rekonstruktsioon kogu Euroopas. Ainulaadne pole mitte ainult pargi asukoht, vaid ka paiga arheoloogilised leiud ning Vidzeme maakonnale nii iseloomulik kultuuriajalooline taust.
Kuurortlinnas Jūrmalas on jällegi võimalik rännata puitarhitektuuri lähemas ajaloos. Nii kesklinnas kui ka väljaspool seda asuvad puithooned on ehitatud algselt suvemajadena 19. ja 20. sajandi alguses. Need puitmajad on üks Jūrmala olulisemaid vaatamisväärsusi ning neile iseloomulikud tornikesed ja klaasverandad rõõmustavad meid tänaseni.
Kuid siiski – oleks vale väita, et puitarhitektuuri aeg Lätis on läbi. Vastupidi, praegu toimub selle taassünd, millest annavad tunnistust renoveeritud hooned Kalnciemsi kvartalis, aga ka puidust elamud Ķīpsalas.
Juugendstiil
Kui küsida, mida Riias kindlasti vaatama peaks, saab kõige sagedamini vastuseks – juugendstiilis hooneid. Ja selleks on tõesti alust, sest 20. sajandi alguses oli umbes 40% Riia hoonetest ehitatud juugend- ehk Art Noveau stiilis, ning suurt osa neist saame näha ka praegu. Seda arhitektuuristiili iseloomustavad erinevate sümbolite ja mütoloogiliste kujudega kaunistused, sujuvad jooned ja heledad toonid.
Riia kõige esimene juugendstiilis hoone, mis ehitati 1899. aastal, asub aadressil Audēju 7, kuid juugendlikku küllust ja mitmekesisust võib enim kohata nn vaikses linnakeskuses, eriti Alberta tänaval.
Nõukogude arhitektuur
Nõukogude pärandisse Läti arhitektuuris kiputakse mõistetavatel põhjustel suhtuma vastakate tunnetega. Mõeldes nõukogude arhitektuurile tuleb vaieldamatult esimesena meelde magalarajooni korrusmaja, kuid sellega see stiil kindlasti ei piirdu.
Ereda näitena võib esile tõsta Teaduste Akadeemia tornmaja, mida peetakse esimeseks kõrghooneks Lätis. 20. sajandi viiekümnendatel aastatel püstitatud 21-korruseline kõrghoone oli esimene kogu NSV Liidus, mille ehitamisel kasutati kokkupandavaid raudbetoonkonstruktsioone.
Teine, mitte vähem silmapaistev hoone, mis annab selgelt tunnistust NSV Liidu pärandist, on Läti Okupatsioonimuuseum. Algselt rajati hoonesse Läti punaste küttide muuseum, kuid see suleti 1990. aastal ja avati uuesti kolm aastat hiljem, siis juba okupatsioonimuuseumina. Hetkel käib hoone rekonstrueerimine, kuid muuseumi renoveerimistööd ja uus juurdeehitus valmivad juba õige pea.
Moodne arhitektuur
Rikkalik kultuuri- ja ajaloopärand pole ainus, mille üle Läti saab uhkust tunda, sest siit leiab ka erinevaid moodsa arhitektuuri pärleid. Ligi kümme aastat on Riia panoraami kaunistanud Läti Rahvusraamatukogu hoone, mida kutsutakse Valguse lossiks. Kuigi Daugava jõe kaldal asuva raamatukogu peahoone idee pärineb juba 20. sajandist, on Valguse loss oma mitmetahulisuses ja dünaamilisuses vaieldamatult nüüdisaegne hoone ning ka üks olulisemaid 21. sajandi kultuuriehitisi Lätis.
Riia pole aga ainus linn Lätis, mis võib uhkustada muljetavaldava kultuuriehitisega. Liepāja kontserdimaja „Lielais dzintars“ jääb kahtlemata meelde kõigile, kes linna külastavad. Hoone merevaiguna hõõguvat oranži fassaadi saab nautida ka kontserdisaali sisemuses – tänu punasele klaasile värvib valgus sarnase tooniga ka hoone siseruumid. „Lielais dzintars“ ehk suur merevaik on noppinud loorbereid erinevatel arhitektuurikonkurssidel, pälvides ka Chicago Arhitektuuri- ja Disainimuuseumi poolt välja antava rahvusvahelise arhitektuuriauhinna.
Arhitektuurimälestised
Muidugi on ka Lätis hooneid, mis on teistest peajagu üle. Need on hooned, milles on nende arhitektuuristiili elemendid esindatud nii meisterlikult, et viivad kogu stiili täiesti uuele tasemele.
Üks sellistest ehitistest on Läti Riiklik Kunstimuuseum, mis on üks silmapaistvamaid historitsistliku arhitektuuri näiteid. Muuseum avati 1905. aastal ning selles on läbi 20. sajandi ajaloo keerdkäikude hoitud ja näidatud Läti kunstnike olulisemaid taieseid. Hoone rekonstrueeriti 2016. aastal ja on olnud kunstisõprade rõõmuks avatud juba viis aastat.
Märkimisväärne on ka teine Läti Riikliku Kunstimuuseumi hoone – Riia börsihoone. See asub vanalinnas, otse Riia südames ja on veneetsiastiilis palazzo renessansi kõige silmapaistvam näide kogu Lätis.
Lõpetuseks tuleb tõdeda, et enamiku pealinnade linnakeskkondades omistatakse harva teistele majadele nii keskset rolli kui ooperihoonetele – ja Riia pole siin erand. Läti Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri hoone ajalugu saab alguse 19. sajandi teises pooles, mil see püstitati algselt linnateatrina. Hoone on suurepärane näide eklektilisest klassitsismist, mille kirdefassaadil on kujutatud tegelasi kreeka mütoloogiast ning teisi figuure. Vastuse küsimusele, mis on ilusam, kas nimetatud ehitised või kunst, mida neis leidub, peab aga igaüks ise leidma.
