Kui seiklushimu ei anna asu, kuid aega napib, võib ring Riia lähistel olla suurepärane võimalus pääseda linnamelust. Need soovitused sobivad ka väliskülalistele, kes väisavad riiki lühiajaliselt või ei armasta pikki väljasõite. Samuti võib teave huvi pakkuda neile, kes ei ela Riias ega selle lähiümbruses. Ükskõik, mis põhjusel sa Läti pealinna lähiümbrust ka ei uuriks, avastamisrõõmu pakub see igal juhul.
Riiast välja pääseb hõlpsasti igas suunas. Riia raudteejaamast sõidavad rongid korrapäraselt Jūrmalasse, Siguldasse, Saulkrastisse, Jelgavasse ja Ogresse. Linnadevahelised bussid viivad Riia bussijaamast ka väiksematesse linnadesse ja suundadesse. Kui ühistranspordiga soovitud sihtkohta ei pääse, võib alati kasutada mõnda sõidujagamisteenust.
Allpool on esitatud nimekiri Lätis pakutavatest sõidujagamisteenustest ja linnadest, kus saab auto kätte saada ja ära parkida. Arvesta sellega, et teave võib muutuda, seega oleks enne reisi alustamist mõistlik kontrollida valitud teenusepakkuja veebisaiti või mobiilirakendust.
- Citybee autosid saab kasutusele võtta ja tagastada Riias, Jūrmalas, Olaines, Jelgavas ja Siguldas.
- Car Guru autosid saab kasutusele võtta ja tagastada ainult Riias.
- Bolt Drive autosid saab kasutusele võtta ja tagastada Riias ja Jūrmalas.
- OX Drive Tesla autosid saab kasutusele võtta ja tagastada Riias ja Jūrmalas.
- Fiqsy autosid saab kasutusele võtta ja tagastada ainult Riias, kuid Fiqsy autodega saab sõita kaugemale: ühe laadimisega keskmiselt 250 km ja vajadusel saab neid laadida CSDD või Latvenergo laadimisjaamades.
Sõltumata transpordivahendi valikust on kõik pealinna lähiümbruse vaatamisväärsused kättesaadavad kiiresti ja ilma suurema vaevata. Aga mida siis ikkagi vaadata?
Carnikava kodulookeskus
Carnikava asub mere ääres, Riiast üldse mitte kaugel. 17. sajandil mängis linn väga olulist rolli kogu Läti riigi heaolu edendamisel: Gauja jõe alamjooksul paiknes ainus jõepraam, mis oli eriti tähtis rahvusvahelise Riia-Pärnu maantee jaoks. Carnikava kodulookeskuses tutvustatakse kohalikke kalapüügitraditsioone ja antakse ülevaade kalurite elust. Hoone on tüüpilise 19. sajandi Vidzeme kalurimaja koopia, mille originaal paigutati 1966. aastal ümber vabaõhumuuseumisse, kus seda saab näha tänaseni. See koht võimaldab mõista, kui oluline roll oli omal ajal kaubandusel ja transpordil, lastes end kaasa viia möödunud ajastute hingusel. Kodulookeskuse juures on pikniku- ja lõkkekoha ning kiigega puhkeala. Matkajad saavad tellida lõkkel keedetud suppi. Pärast kodulookeskuse külastamist saab koos kohaliku giidiga matkata Gauja jõe suudmealale või suunduda sinna kaluripaadiga.
Gauja jõesuue ja Carnikava promenaad
Carnikava ja Läti üks pikemaid jõgesid – Gauja – on omavahel tihedalt seotud. Just Carnikavas suubub Gauja jõgi merre ja kuigi see paik on oma tähtsuse minetanud, on see endiselt väärt külastamist. Jõesuudmesse pääseb mitut moodi. Üks põnevamaid viise on sõita piki Gauja jõge paadi, aerulaua või muu veesõidukiga, kogedes kõiki jõekäänakuid ja avarust merre suubumise kohas. Neile, kes eelistavad looduses jala liikuda, soovitame suunduda Carnikava promenaadile. See on mõnus jalutuskäik läbi männimetsa kuni mereni. Raja betoonsillutisse on valatud Liivi tee muster, mis kujutab kolmest värvist – mustast, valgest, punasest – koosnevat lainet kui Gauja jõe ja ranniku sümbolit. Innukamad jalutajad võivad promenaadilt kõrvale astuda ja läbi metsa jalutada. Promenaad on 2 km pikk ja läbitav ka jalgratturitele, lastele, lapsevankritega emadele ja ratastooliga liiklejatele. Ainult liivaribale võib ratastooliga juurdepääs olla raskendatud.
Riekstukalns
Linnalähedase piirkonna võlud: napilt tunnise autosõidu kaugusel Riia kesklinnast oledki mäel! Mäel, mis pakub igal aastaajal midagi nii seiklejatele kui ka puhkajatele. Talvel, mil Riekstukalnsi katab valge lumevaip, muutub mägi talispordikompleksiks, kus saab mäe- ja murdmaasuusatada, lumelauaga alla tuhiseda või kelgutada. Sügisel avaneb mäel asuvast vaatetornist vaade kõigile oranžidele ja ruugetele varjunditele, mille on omandanud lähedalasuvad metsad. Kevadel ja suvel on siin mõeldud kõigile aktiivse puhkuse harrastajatele: saab teha jalutusretki, turnida takistusrajal puude otsas, trossiga laskuda, mängida kettagolfi, sõita ATV-ga või lihtsalt puhkekompleksi territooriumil lõõgastuda.
Cena nõmme raba laudtee
Cena nõmm on üks Läti suurimaid rabasid, mis on jagatud kaheks Natura 2000 programmi koosseisu kuuluvaks looduskaitsealaks. Cena nõmm ja raba tekkis häiritud äravoolu tõttu maismaa soostumise tagajärjel. Rabas on mitu väikest järve, millest suurim on Skaista järv, edelaosa katab suur metsamassiiv. Osa rabast on endiselt turbakaevanduse päralt. Maastiku mitmekesisus on hea põhjus kõndida läbi 5 km pikkune laudtee. Kevadel pakub Cena nõmm eriti palju põnevust linnuvaatlejatele. Piirkond on koduks kümnele Läti ja Euroopa kaitsealusele linnuliigile ning mitmetele teistele väikelindudele.
Lielie Kangari
Kui soovid päriselt linnakärast eemale pääseda, siis Lielie Kangari – Läti suurim oos ehk vallseljak, mis on osa samanimelisest looduskaitsealast – asub vaid 45 km kaugusel Riia kesklinnast. Lielie Kangari kohta vestab rahvapärimus, et see olla tekkinud siis, kui vanakurat kandis Riia linna kinnimüürimiseks liiva kokku. Tee viis üle raba. Vanakurat väsis ära ja heitis sohu tukastama. Nutikad lapsed lõikasid sel ajal koti sisse augu. Põrguline ärkas, haaras midagi märkamata liivakoti õlale ja tatsas edasi Riia poole. Kuid liiv pudenes augu kaudu maha. Nii tekkisid vanakuradi käe läbi Kangari künkad. Räägitakse, et rabas võib näha ka põrgulise aset: pea ots on muust osast kõrgemal. Raba ja küngastega maastikureljeefi on kõige parem imetleda 33 meetri kõrgusest vaatetornist. Lielie Kangari küngastega tutvumiseks tasub läbida ligi 2 km pikkune läbi metsa raba ja järve veerest kulgev jalgrada.
Salaspilsi riiklik botaanikaaed
Salaspilsis asuval riiklikul botaanikaaial on värvikas ja pikk ajalugu. Aed asutati 1956. aastal, kuid selle rajamise algeid võib leida 18. sajandist. Botaanikaaia asutamisel määratleti selle peamised eesmärgid: botaanika- ja iluaiandusuuringud, piirkonna haljastamine, taimeliikide tutvustamine, geneetika, aretamine ja teadustöö edendamine. Peagi omistati botaanikaaialele uurimisinstituudi staatus. See on koht, kus kasvatatakse ja hoitakse eri liike, aga toimub ka täiesti uute liikide aretus – iga taime- ja lillehuviline leiab siit midagi, mida ta pole kunagi varem näinud. Riiklikus botaanikaaias on suur õueala ja talveaed, kus saab näha eksootilisi ja troopilisi taimi.
Ogre Sinimägede looduspark
Türkiissinine vesi, okaspuumets ja looduslähedus – kõike seda saab nautida Ogre Sinimägede looduspargis. Suurimat osa looduspargist katab Euroopa tähtsusega kaitsealune biotoop – vallseljakul kasvav okaspuumets. Ogre Sinimäed on koduks kaitsealustele liikidele: 18 taimeliigile, kuuele linnuliigile ja mitmetele putukaliikidele. Loodusparki on rajatud jalutus-, õppe-, jalgratta- ja murdmaasuusarajad, mis on lumevabal ajal avatud kepikõnni harrastajatele, jalgratturitele ja teistele, kes eelistavad aktiivset puhkust. Pargi territooriumil asuva Dubkalni veehoidla eriti puhas ja selge vesi sobib ideaalselt sukeldumiseks. Veeäärsed puhkealad on suplushooajal varustatud riietuskabiinide ja käimlatega. Looduspargi kõrgeimas punktis asuv 30-meetrine vaatetorn on samuti populaarne vaatamisväärsus, mille külastamine on paras proovikivi.
Salaspilsi riiklik botaanikaaed
Salaspilsis asuval riiklikul botaanikaaial on värvikas ja pikk ajalugu. Aed asutati 1956. aastal, kuid selle rajamise algeid võib leida 18. sajandist. Botaanikaaia asutamisel määratleti selle peamised eesmärgid: botaanika- ja iluaiandusuuringud, piirkonna haljastamine, taimeliikide tutvustamine, geneetika, aretamine ja teadustöö edendamine. Peagi omistati botaanikaaialele uurimisinstituudi staatus. See on koht, kus kasvatatakse ja hoitakse eri liike, aga toimub ka täiesti uute liikide aretus – iga taime- ja lillehuviline leiab siit midagi, mida ta pole kunagi varem näinud. Riiklikus botaanikaaias on suur õueala ja talveaed, kus saab näha eksootilisi ja troopilisi taimi.
