Igal riigil on oma kultuur, eriomased sümbolid ja kombed, mis muudavad selle ainulaadseks. Ka Läti pole mingi erand. Rikkalik kultuur ja iidsed traditsioonid on ammustest aegadest pärit ja määravad suuresti selle, milline on Läti praegu. Hoolikalt au sees hoitud ja kaitstud traditsioonid ning nende ellu toomise võimalused meelitavad ligi nii kohalikke (kes saavad oma arusaamu ja teadmisi laiendada) kui ka külalisi üle kogu maailma. Olgu selleks siis puhkus, tagasipöördumine mitmesaja aasta vanusesse minevikku, iidse kultuuri tundmaõppimine või Lielvārde vööga kaunistamine – see on rännak läbi aja, kultuuri ja väärtuste. Lähme uurima!

 

Jaanipäev

Līgo ehk jaanipäev on Läti üks traditsioonilisemaid pühi. Igal suvel toimub pidutsemine 23. juunil, tähistades aastaaegade vaheldumist – suve algust ja aega, mil päevad muutuvad lühemaks ja ööd pikemaks. Pühade aluseks on iidne paganlik pidu, mis leidis aset teravilja külvamise ja koristamise vahel. Tänapäeval aga on tegemist peoga, mille puhul on alles hoitud sellised iidsed traditsioonid nagu õitsvatel niitudel lillede ja roheluse korjamine, pärgade punumine, lõkke tegemine ja üle selle hüppamine ning sõnajalaõie otsimine.

Jaanipäev on õitsemise aeg: juunis õitsevad Lätis heinamaad, teravili, kartul, herned ja oad, mistõttu on jaaniõhtut sageli kutsutud taimeõhtuks või -päevaks. Kohalikus kultuuris on igal lillel ja rohuliblel rahvameditsiinis, ennustamises, kimpudes, kingitustes ja pärgades oma tähendus. Selle püha puhul on öö eriti oluline. Tegemist on aasta lühima ööga, mis traditsiooni kohaselt tuleks veeta ärkvel. Muistsed uskumused räägivad, et kes jaaniöö maha magab, magab maha ka kogu ülejäänud suve. Jaanihommikul peavad naised nägu kastega pesema, et ilusad olla, ning mehed peavad hommikul läbi kaste kahlama, et raha saabastesse pudiseks.

Pärast nii palju tegutsemist on muidugi vaja korralikult keha kinnitada. Jaanipäeva lauda ei ole ilma köömnejuustu, pirukate ja õlleta võimalik üldse ette kujutada. Neid pühi on kõige parem mõista, kogedes neid täpselt nii, nagu muistsed lätlased seda ette nägid – täites need traditsioonidega!

 

Läti etnograafiline vabaõhumuuseum

Parim viis Läti ajaloo, traditsiooniliste rituaalide ja vanaaegse käsitöö tundmaõppimiseks on seda kõike kogeda Läti etnograafilises vabaõhumuuseumis Riias. Selles muuseumis on võimalik tutvuda Läti põllumeeste, käsitööliste ja kalurite traditsioonilise elulaadiga, vaadata iidseid talusid ja näitusi, samuti proovida kätt traditsiooniliste tööde tegemisel, näiteks treimisel.

Muuseum asutati 1924. aastal, kuid praegu asub see 87 ha suurusel maa-alal Riias Jugla järve ääres. Erilise lisaväärtusena on muuseumis näha Läti kultuuriajaloolistele aladele (Kurzeme, Zemgale, Vidzeme ja Latgale) omaseid talukohti, käsitööliste majasid-töökodasid, tuulikuid, sepikodasid, pottsepatube ja tõrvaahjusid. Siin on kõigil võimalik tutvuda muuseumi ekspositsiooniga, mis kirjeldab vanu aegu, valdade ja majapidamiste tegemisi. Lisaks ei ole muuseum ainult iidsete aegade peegeldus, vaid seal toimuvad regulaarselt ka mitmesugused ettevõtmised: töötavad käsitöölised, tähistatakse Läti pidupäevi, näitusesaalis saab vaadata rahvatarbekunsti ja muuseumikogude näitusi.

 

Liivi (liivlaste) rannik

Kuigi Läti territooriumil elavad peamiselt Baltimaade rahvad, võib Vidzeme ja Kurzeme mõnel rannikualal kohata soome-ugri veel üht rahvast – liivlasi. Sajandeid vanad liivlaste kalurikülad Liivi rannikul on näha 50 kilomeetri pikkusel maaribal, mis kulgeb piki Irbe väina Põhja-Kurzemes.

Siin on säilinud nii kunagine liivlaste kultuurikeskkond kui ka liivarannad ja männimetsad. Just siia tekkis Kurzeme ainulaadne liivi kultuuriruum, mida koos liivi keele ning muistsete kommete ja mõtteviisiga peetakse traditsioonilise liivi kultuuri aluseks. Liivlaste jalajäljed on näha ka nüüdisaegses läti kultuuris. Liivlasi ja nende pärandit kasutatakse erinevate kirjandus-, muusika-, teatri- ja kunstiteoste loomise motiivina. Kuidas liivlaste elukäiku ja selle olulist jälge läti kultuuris kõige paremini mõista? Suundudes muidugi liivlaste endi juurde!

Selleks on parim aeg augusti esimesel nädalavahetusel, mil väikese liivi rahva esindajad kogunevad Mazirbesse Liivi pidupäevaks.

 

Alsunga suitid 

Öeldakse, et suitidega ei sarnane keegi! Selles võib igaüks aga ise veenduda, õppides seda iidset kultuuri tundma. Kuramaa lääneosas asuv suitide piirkond on tuntud oma ainulaadsete traditsioonide, suiti murde ja eriliste roogade poolest. Suitide kultuuriruum on suiti kogukonna identiteedi seisukohalt oluliste kultuuritraditsioonide kogum, mis ühendab Alsungat, Basust, Gudeniekit ja Jūrkalnet. Need on Kuramaa piirkonnad Läänemere ääres.

Suiti naised erinevad värviküllaste ja kirjude rahvariiete poolest, mis Lätile iseloomulikud ei ole. Nende kaudu kujutatakse suitide uhkust, enesekindlust ja soovi olla märgatud. Rõivaid iseloomustab erksate värvide (oranž, roosa, punane, kollane) kombinatsioon nii pealisriietel ja seelikutel kui ka jakkidel ja rätikutel.

Tõelise suiti talu külastamine tuleks kindlasti ühendada Alsunga ja Jūrkalne pankranniku vaatlusega, sest need on kohad, kus suitid on sajandeid elanud. Seal on kõigil võimalik mere ääres burdoonilaulu järele proovida!

 

Lielvārde vöö

Läti kultuur on rikas ja traditsiooniküllane. Kuid kas on olemas midagi sellist eriti traditsioonilist, mille igaüks võib endale hankida? Jah, on ikka! See on Lielvārde vöö. Tegemist pole mitte ainult uhke kaunistusega, vaid ka silmapaistva rahvamustrikudujate kätetööga. See vöö on valmistatud kahevärvilisest punase-valgemustriga lõngast, mille keskele või äärtesse on sisse kootud sagedamini rohelist, harvem sinist või lillat lõnga. Vööl on varieeruv muster või geomeetriline ornament. Tavaliselt on see 10 sentimeetrit lai ja pikkus kipub 3 meetrini ulatuma!

Kuigi Lätis on igal piirkonnal oma rahvariietus, värvid ja mustrid, on just Lielvārde vöö alust andnud mustri iidse päritolu tänapäevasele müüdile. Mõnikord ollakse isegi arvamusel, et vöö ja ornament tagavad erilise kaitsevõime. Nii mustrivariantide rikkalikkus kui ka sellesse põimitud müütilised legendid teevad Lielvārde vööst tänapäeva Läti kultuuri ainulaadse väärtuse. Vöö iseloomulik motiiv on saanud üheks lätluse sümboliks ja seda kohtab lugematul hulgal kõikjal: mütsid, sallid, kindad, kangatrükk, ehted, keraamika ja isegi tätoveeringud. Lielvārde vöö motiiv on kantud ka Läti Vabariigi kodanike passidesse.