Maailmas suuruselt kaheksas raadioteleskoop asub Kurzemes, mere lähedal Kolka ja Ventspilsi vahel. Isegi nüüd kõrgub üle männilatvade muljetavaldav raadioteleskoobi taldrik, millega külma sõja ajal NSVLi sõjavägi luuras vaenulikku läänt, kuid nüüd uurivad Läti teadlased tähti ja vaikseid kosmosehelisid.
Nõukogude ajal nimetati seda sõjaväeobjekti „tähekeseks”, see oli väga salajane ja oli mõeldud NATO riikide raadio ja telefonikõnede pealtkuulamiseks. Varsti pärast Läti iseseisvuse taastamist, 1994. aastal, lahkusid Vene sõjaväelased siit, kuid lahkudes purustasid seadmed, elektrimootoritesse valasid hapet, raiusid läbi kaablid. Õnneks ei olnud antud käsku õhkida suuri taldrikuid.
Euroopa Liidu toetusega on sõjaradar ümber kujundatud teaduse eesmärkide teenimiseks – nüüd jälgib 32 meetrit lai ja 600 tonni raske antenn kõige kaugemaid nurki universumis.
See on Põhja-Euroopa suurim raadioteleskoop, mis nagu nahkhiir „näeb”heli, tajub silmale nähtamatut kiirgust ja teisendab selle pildiks. Astronoomid jälgivad nii Päikest ja kõige vanemate kiirguste osakesi, mis on tekkinud miljardeid aastaid tagasi just pärast Suurt Pauku, kui universum oli sündinud.
Irbenes on uuendatud ka teine raadioteleskoop (16-meetrise diameetriga), mis peagi seirab Läti esimest satelliiti, selle ehitavad Läti üliõpilased üheskoos sakslastega Bremeni ülikoolist. Sõjapärandist Irbenes on alles jäänud mitu aeglaselt lagunevat hoonet, mille kohta Ventspilsi Rahvusvahelise Raadioastronoomia Keskuse juhataja füüsikadoktor Juris Žagars naerab: „Siin saaks filmida õudusfilmi „Frankenstein ja KGB”, ühtegi latti ei peaks kulutama dekoratsioonidele.”
Kuna Irbene radar ei ole enam salajane sõjaline objekt, siis võivad tulla ekskursioonid ning võib tellida ka giidi. Ekskursiooni ajal on võimalik mitte ainult jalutuskäik radarijaama territooriumil, vaid saab ka ronida teleskoobi ülakorrusel väljas asuvale platvormile ja nautida kaunist loodusvaadet, mis avaneb üle Kurzeme metsade. Alates 2009. aasta kevadest võib minna ka jalutuskäigule maa-alusesse tunnelisse, mis ühendab suurima raadioteleskoobi tehnilise keskusega.
Irbene ümbruskonnas on ka teisi tähelepanuväärseid objekte. Vähem kui üheksa kilomeetri kaugusel Kurzeme rannikust on Ovišumajakas, ehitatud 1905. aastal, see on esimene vanim säilinud lennundusehitis Lätis. Sama palju on maad Miķeļbākani, mis on kõrgeim tuletorn Balti riikides – 62 meetrit. Irbene radari juures voolab ilus Irbe jõgi, mis on populaarne koht tsivilisatsiooni kärast puhata soovivate paadimatkajate seas, samas on ka Slītere rahvuspark, Kolka neem ja ainulaadne liivlaste mereäärne kultuuriline ja ajalooline territoorium, Liivi rannik.
