Lossidel ja mõisatel on eriline koht iga rahva ajaloos, need annavad tunnistust hinnatud saavutustest. Selleks võib pidada arhitektuuri, suursugust aeda, tervet hoonete kompleksi või eredate ajalooliste isikute igikestvat panust. Sageli võib lossides ja mõisates kohata mitmete nende elementide kooslust.
Need meelitavad oma ruumidesse kaugemalt tulnud rändureid ja võimaldavad kohalikel oma juuri paremini tundma õppida. Kuigi Lätil on tulnud rinda pista mitmete ajalooliste väljakutsete ja hädadega, võime olla uhked, et siin on säilinud üle 100 lossi ja mõisa. Nendega saab lähemalt tutvuda siin, aga siia oleme kokku kogunud teabe Läti lossidest ja mõisatest, kus on võimalik ööbida. Kuid see ei ole veel kõik, millest võite osa saada! Mitmetes lossides ja mõisates on omanikud hoolitsenud meelelahutus- ja puhkevõimaluste eest, mis võimaldavad proovile panna oma füüsilisi võimeid, uurida ajalugu ning avastada midagi uut. Oleme koostanud nimekirja lossides ja mõisates pakutavatest tegevustest. Tutvuge ja minge uudistama!
Liivi ordu kivilinnus on Dobele vanim hoone ja riikliku tähtsusega kultuurimälestis. Arhitekt Pēteris Blūms on alates 2002. aastast töötanud Dobele Liivi ordu lossikompleksi säilitamise ja arendamise visiooni kallal, et anda paigale uus hingamine, säilitades selle ajaloolised tõendid. Hetkel saab lossis vaadata nii püsi- kui ka muutuvaid väljapanekuid ning minna giidi saatel ekskursioonidele üksi või koos rühmaga. Külastajad saavad osaleda ka temaatilises seiklusmängus „Hertsoginna kadunud medaljon“.
Seiklusmäng viib paikadesse, kuhu tavakülastajaid ei lubata. Tõelistele ajaloohuvilistele võiks meeldida ajaloolistele ametite ja tööriistade tundmaõppimisele pühendatud töötuba „Iidsed ametid ehk töö ja tööriistad“. Seevastu tõelist aardejahi elevust saab tunda muuseumiprogrammis „Dobele lossi arheoloogiline lugu“, kus iga soovija saab proovida kätt improviseeritud väljakaevamistel.
Turaida muuseum-kaitsealal saab tutvuda arheoloogia-, kultuuri- ja kunstiajaloo teemaliste väljapanekutega, mille kaudu jutustatakse juba alates 11. sajandist aset leidnud sündmustest. Siin on hoiul palju lugusid keskaegsest lossist ja kirikust, Gauja jõe liivlastest, iidsest mõisakeskusest ja Daina mäest. Muuseum-kaitsealal on hoiul hulgaliselt lugusid ja ajaloolisi tõendeid. Seda kõike on võimatu ühe ekskursiooni käigus ära rääkida, nii saab Turaida muuseum-kaitsealal giidi juhendamisel keskenduda eri teemadele, kuulata Turaida Roosi legendi ja jalutada eri radadel.
Kui osalete orienteerumismängus „Aastatuhande lugu“, pakutakse teile võimalust õppida tundma erilisi marsruute. Aktiivsemad saavad kätt proovida vibulaskmises või müntide valmistamises. Neile, kes eelistavad olla omaette, pakub Turaida muuseum-kaitseala võimalust tutvuda ajalooliste hoonete ja miljööga mobiilirakenduses saadaval oleva audiogiidi abil. Muuseum-kaitsealaga tutvumise muudab põnevamaks rakendusega kaasnev viktoriin „Jalutuskäik koos küsimustega“.
Cēsise keskaegse lossi tähendus on 800 püsimisaasta jooksul muutunud samavõrd kui selle väline kuju. 1214. aasta paiku ehitatud loss oli algselt Mõõgavendade ordu rüütlite residents, kuid oma järgmise omaniku – Saksa ordu – ajal sai see kuulsaks Liivimaa vägevaima kindlusena. Tänapäeval saab linnuse ja piirkonna rikkalikku ajalugu õppida tundma eri tegevuste kaudu. Ekskursiooni juhib näiteks keskaegsesse rüüsse riietatud lossiteenija, kelle saatel saab jalutada palee aias, tutvuda lossi saladustega, selle rajamise ajalooga ning paljude huvitavate faktidega keskaja eluolust.
Samuti saab giidi juhatusel tutvuda mitte ainult keskaegse, vaid ka uue lossiga ja Cēsise linnaga. Kuid kõige erilisem ekskursioon on kindlasti „Öine Cēsis tõrvikuvalgel“. Jalutuskäigul läbi öise Cēsise avastate linna võlu, kõndides laternavalguses mööda linna munakivisillutisega tänavaid, valgustatud parke ja väljakuid. Pidage meeles, et ekskursioonid tuleb broneerida vähemalt kolm päeva ette.
Rundāle lossiansambel on Läti silmapaistvaim barokk- ja rokokooarhitektuuri näide, ehitatud aastatel 1736–1740 Kuramaa hertsogi ja Venemaa keisrinna Anna Joanovna lemmiku Ernst Johann von Bironi suveresidentsiks. Palee ehitati kuulsa vene õukonna-arhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekti järgi. Vaatamist väärt on kogu lossikompleks: palee, selle väline arhitektuur ja sisemus, lossiaed, hauakamber, purskkaevud, amfiteater ning muuseum. Kusjuures kõikide vaatamisväärsustega saab lähemalt tutvuda, võttes osa eri tegevustest.
Lossi giidid pakuvad mitmesuguseid ekskursioone, sh eriliselt lavastatud ringkäiku, mil külalisi võetakse vastu ajaloolistes kostüümides. Lossiansambel paikneb avaral territooriumil, seega üks põnev viis sellega tutvuda on sõita ringi elektriautoga, kuulates audiogiidi. Neile, kes soovivad end tunda tõeliste aristokraatidena, pakutakse Valges saalis võimalust tantsida valssi Johann Straussi teose „Ilusal sinisel Doonaul“ või enda valitud pala saatel. Lossis saab ellu viia ka fotosessioone. Muuseum laseb kõigil oma võimeid proovile panna mitmesugustes orienteerumismängudes nii palee ruumides kui ka selle Prantsuse aias.
Bauska lossiansambel on jagatud kaheks. Vanem osa – Liivi ordulinnus – rajati 15. sajandi keskel, kuid tänapäeval on sellest säilinud vaid varemed. Lossiansambli uuem osa on Kuramaa hertsogiperekonna Ketlerite residents ja see valmis 16. sajandi lõpus. See hoone asub looduskaunis kahe jõe – Mūsa ja Mēmele –kohtumispaigas. Bauska lossi kohta võiks jutustada hulgaliselt lugusid, kuid kõige parem on seda näha oma silmaga ning õppida tundma eri tegevuste kaudu.
Liivi ordulinnuses saab õppida õukonnatantse, tutvudes tantsuõpetaja juhendamisel lähemalt renessansiaegse tantsukunstiga. Kui tantsimine ei ole teie lemmiktegevus, võite Bauska lossis selga proovida renessansiaegseid rõivaid, tutvudes lähemalt tollase riietumiskultuuriga Kuramaa hertsogiriigi õukonnas. Seevastu rahulikumate tegevuste eelistajatele võiks meeldida programm nimetusega „Õukonnakultuur 16. saj lõpus ja 17. saj alguses“, mille käigus saab ülevaate kultuurist, traditsioonidest, mängudest, tavadest ja kommetest, samuti maitsta iidsete retseptide järgi valmistatud traditsioonilisi roogasid, mida serveeritakse arheoloogide leidude alusel valmistatud ajaloolistes lauanõudes. Kõik nimetatud tegevused Bauska lossis on väärt proovimist ja need tuleks ette broneerida.
Jelgava loss on silmapaistva Vene õukonna-arhitekti itaallase Francesco Bartolomeo Rastrelli varajase loomeperioodi töö ning see on üks väheseid Jelgavas tänapäevani säilinud arhitektuurimälestisi. Alates 1968. aastast tegutseb Jelgava lossis muuseum. Lossi ajalooväljapanekuga antakse ülevaate vana Liivi ordulinnuse ja praeguse lossi ehitusloost, tutvustatakse linnuse arheoloogiauuringuid ja konserveerimissaavutusi.
Jelgava lossis pakutakse gruppidele või pulmaseltskondadele erilist teemaõhtut koos hertsoginna Dorotheaga. Tegemist on meelelahutusliku ja hariva programmiga, mille raames viib õhtut juhtiv Kuramaa ja Zemgale hertsoginna Dorothea külalised tagasi 19. sajandisse. Õpitakse kalligraafia saladusi ning valmistatakse oma lähedastele üllatus – Jelgava lossis käsitsi kirjutatud ja lakipitseriga kinnitatud isikliku sisuga kiri. Aristokraatide vääriline tegevus koos sõprade või perega on ka gurmeeprogramm „Kuum šokolaad ja puuviljad hertsogi residentsis“, mille käigus pakutakse kõigile eriretsepti järgi valmistatud kuuma šokolaadi. Neil, kes ihkavad kogeda midagi väga erilist, soovitame osaleda iga-aastasel Jelgava lossi jõulupeol.
Krimulda mõis ehitati 1822. aastal vürst Lieveni residentsiks. Kompleksis saab näha mõisavalitseja maja, vankrikuuri, aita, kuivatit ja omanäoliste ainulaadsete puunikerdustega Šveitsi maja. Mõis asub maalilises Gauja ürgorus ning pakub külastajatele looduse-, kultuuri- ja maitseelamusi.
Huvilised saavad tellida giidiga ringkäigu Krimulda mõisa ajaloolises keskuses – teele jäävad keskaegsed lossivaremed, Krimulda Šveitsi maja ja mõisapark. Tervislike eluviiside austajad saavad võimaluse tutvuda Krimulda mõisaga kui paigaga, kus loodus ja isegi õhk mõjuvad tervendavalt. Mõisapargis ja lossi ruumides jalutades võib tutvuda ravimtaimedega ning saab teada, kuidas metsa- ja toataimi oma tervise heaks kasutada. Gurmeeringkäigul tutvutakse mõisa territooriumi ja eluoluga ning mekitakse veini ja küpsiseid.
Šlokenbeka vasallilinnus on üks vähestest kindlustatud keskaegsetest mõisatest Baltikumis ja ainus Lätis, mis on säilinud tänapäevani. Siin on end sisse seadnud Läti maanteemuuseum, hotell ja kultuurikeskus ning külastajad saavad osaleda mitmesugustes harivates ja põnevates tegevustes.
Vanade mõisamängude elemente koondav teatejooks võimaldab haaraval moel tutvuda iidsete puidust mängudega. Pärast füüsilist tegevust saab koos giidiga ette võtta ringkäigu mõisa ajaloolistel radadel ja ruumides, nautides parimaid hõrgutisi. Seejärel saab Šlokenbeka mõisa 400-aastases keldri erilises õhkkonnas tutvuda eri Kuramaa veinitootjate veinidega ning neid maitsta.
Jaunmoku loss on 1901. aastal saksa-balti arhitekti Wilhelm Boxlaffi projekti järgi ehitatud neogooti stiilis arhitektuuripärl. Lossis on säilinud ainulaadne maalitud Riia vaadetega ahi. Praegu asub lossis metsamuuseum, kus saab vaadata Läti metsandusele ja jahindusele pühendatud väljapanekut. Lossis saab tutvuda muuseumiväljapanekuga, teha giidi saatel eri ringkäike või hoopis nautida iseendaga olemist, lastes end juhendada audiogiidil. Eriti aristokraatlikke kogemusi pakub programm „Inglise kellaviietee“, mille käigus tutvustatakse tee nautimise kultuuri parimate Inglise traditsioonide alusel ning nautida saab tassikest teed ja peakoka valmistatud traditsioonilisi suupisteid.
Peredele sobib lossiga tutvumiseks haarav orienteerumisvõistlus, kus tuleb fotode põhjal mõistatada lossis asuvate eri objektide olemust ja asukohta. Jaunmoku lossi meierei keldrisse on rajatud põgenemistuba „Tumedad lood rohelisest laanest“. Sumpurņi koopasse sattudes tuleb mängijatel ära lahendada seitse ülesannet, et päästa jäätmelõksu sattunud metsaelanikud ja pääseda ka ise koopast välja. See on põnev ja hariva sisuga mäng igas vanuses mängijatele, sobides eriti hästi lastele ja noortele.
