Mis on see üks pidu, millest lausa kiirgab tõelist lätilikkust? Muidugi on see Läti laulu- ja tantsupidu, kus traditsioonid ja isamaalisus kõlab vastu nii lauludest kui ka paistab silma tantsudes. See ei ole ainult lühiajaline kultuurisündmus, vaid oluline osa Läti identiteedist. Tegemist on iga viie aasta järel toimuva Läti kultuurielu väärikaima sündmusega, mis haarab nädalaks tuhandete pealtvaatajate ja kuulajate meeled. See on tõepoolest oluline pidu – ainulaadne kultuurinähtus, mille juured on sügaval Läti folklooripärandis, professionaalse muusika traditsioonides ja uudisloomingus ning mis on aegade jooksul omandanud rahvusliku ühtsuse ja rahvusliku identiteedi sümboli staatuse.
Laulu- ja tantsupeol teeb kaasa tavaliselt üle 30 000 osaleja. Lisaks peo kõige tuntumale osale – suurele ühendkoorile – mille kunstiline kvaliteet põhineb a capella laulutraditsioonidel, on üritus saanud laiema sisu, hõlmates ka teisi rahvakunsti žanre, nagu tants, instrumentaal-, puhkpilli- ja kandlemuusika, amatöörteatrite tegevus, tarbekunst, rahvarõivaste esitlused ja palju muud.
Pidudevahelisel ajal tehakse tööd repertuaari ettevalmistamise kallal, toimuvad ettelaulmised ja ülevaatused, mille raames valitakse välja järgmise peo osalejad. Pidu hõlmab osi, mis on ajast aega samad, ning neid, mis muutuvad.
Peo põhiosadeks peetakse pidulikku rongkäiku, ühendkoori kontserte ja kooride võistulaulmisi, aga ka suurt galakontserti Mežaparksi laval. Aastast aastasse rõõmustab just lõppkontsert kõiki kohalviibijaid laulu vägevuse ja erakordsete tantsuseadetega, milles põimuvad rahvuslikud traditsioonid ja tänapäevased suundumused.
Üks põhjustest, miks laulupeol on iga lätlase südames eriline koht, on tõenäoliselt see, et see pidu on alati olnud vägivallatu vastupanu väljenduseks. Lätlased on oma kollektiivset sõnumit väljendanud tähendusrikaste laulude laulmisega nii Nõukogude Liidu koosseisus, ärkamisajal kui ka vabas Lätis. Algselt kutsusid kohalikud koorilauljad rahvast ühislaulmistele Vidzemes ja Kurzemes. Mõned aastad hiljem tekkis idee ühendada nii Vidzeme elanikke kui ka kuramaalasi ning 1873. aastal peeti esimene üldlaulupidu Riias. Läti laulupeotraditsioonid on koos Eesti ja Leedu laulupeotraditsioonidega kantud alates 2003. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Lätlased – laulurahvas
Laul on alati lätlasi saatnud – kõigis nende elu tahkudes. Ega asjata öelda, et Läti on endiselt „maa, mis laulab“. Räägitakse, et laulu- ja tantsuoskus pannakse igale lätlasele juba hälli kaasa. Samad motiivid kõlavad ka paljudes rahvalauludes, näiteks: „Lauldes tulin ilmale, lauldes kasvasin ülesse, lauldes möödus elupõli“. Koorilaul kui professionaalsem väljenduslaad on olnud Läti identiteedi lahutamatu osa alates rahvuslikust ärkamisajast 19. sajandil.
Nii sai kollektiivne laulmine lätlastele sama oluliseks kui teistele rahvastele ooper, klassikaline laul, šanssoonid või sümfooniad. Viimaste sajandite jooksul on koorimuusikast saanud Lätis kõige populaarsem muusikažanr nii heliloojate, dirigentide kui ka ühiskonnaliidrite seas, kujunedes sel viisil Läti professionaalse muusika juhtivaks žanriks. Ka praegu on koorilaul väga populaarne – Lätis tegutseb umbes 370 nais-, mees-, sega- ja seenioride koori. Peaaegu igas koolis tegutseb mõni koor ja iga amatöörkoor pürgib üha professionaalsema taseme poole. Olgu iga lätlase isiklik suhe lauluga milline tahes, laulupeol ühendab ühine laul kõiki lätlasi.
Uuenenud Mežaparksi laululava
Mežaparksi suur lava on üldlaulu - ja tantsupeol alati kesksel kohal – see on paik, kus toimub lõppkontsert ehk peo vaieldamatu kulminatsioon. Sellel laval on peetud lugematul hulgal kontserte, kuid 2021. aastal avati Mežaparksi suur lava pärast rekonstrueerimist taas külastajatele. Ainulaadne konstruktsioon on valmistatud sammastest ja siinidest, mis sirutuvad taeva poole kuni 35,8 meetri kõrguseni. Metallsõrestikule on kinnitatud 510 akustilist kilpi. Laululava on Euroopas ainulaadne keerukas arhitektuuriobjekt. Mežaparksi lava on külastajatele avatud iga päev, seal toimuvad kontserdid, samuti korraldatakse näitusesaalis mitmesuguseid näituseid – see on kultuurile, spordile ja turismile avatud keskkond.
Taastatud lavale mahub esinema 12 874 koorilauljat ja vaatajate päralt on üle 30 000 istekoha. Kirjutamata reegel on ka see, et iga viie aasta järel lauldakse sellel laval pärast ühendkooride kontserti veel kuni varaste hommikutundideni. Soovimata pidu lõpetada, kipuvad mõned koorid koos kuulajatega laululavale jääma, jätkates nii koori- kui ka pop- ja pärimuslaulude laulmist. Traditsioon, mida ei ole loonud peo korraldajad, tabab hästi seda, miks lätlasi peetakse laulurahvaks ja miks on laulupidu kindel osa Läti identiteedist.
