Läti pühakodade külastamisest kujuneb põnev kultuurilooline rännak läbi sajandite ja kunstistiilide. Läti mitmekesine sakraalarhitektuur on tekkinud erinevate usutunnistuste kooseksisteerimise tulemusena, pealegi on igal Läti piirkonnal oma arhitektuurilised eripärad.
Riia vanalinna ainulaadne kirikutornidest moodustuv siluett on üks Läti pealinna sümboleid. Riias ja üldse Lätis eksisteerivad kõrvuti mitmesuguste usundite järgijad: katoliiklased, luterlased, õigeusklikud, baptistid, vanausulised.
Tähelepanuväärsemad kirikud Riias
Riia Toomkirik on kindlasti pealinna tähtsaim kirik, mille uhkus on maailma üheks väärtuslikumaks ajalooliseks oreliks peetav orel. Lisaks on hoone ise üks vanimaid sakraalehitisi Lätis ning kogu Baltikumis.
Püha Peetri kirikut teatakse Riia kõrgeima torniga kirikuna. Kiriku tornist avaneb hingemattev vaade Riia vanalinna punastele kivikatustele, kaasaegsele Riia linnale, Liivi lahele ja Daugava jõe avarale sadamaalale. Üks Riia sümbolitest on kukk, mis ilutseb just Peetri kiriku torni tipus. Alates 15. sajandist kuni 1941. aastani on torni tipus seisnud kuus kukekujulist tuulelippu. Esimese kuke painutas torm kõveraks, teine lendas tuuleiiliga tornist alla, kolmas võeti tuulest kahjustatuna alla, neljas kukkus maru ajal kirikuaeda, viies läks katki, kuues kukk, korra juba remonditud, kukkus alla koos torniga. 1970. aastal paigaldati uus – seitsmes – kukk, mis kiriku 800. aastapäeva ootuses taastati ja ka üle kullati.
Riia Kristuse Sündimise katedraal on Riia suurim õigeusu kirik, mis elas nõukogude aja üle planetaariumi ja restoranina ning on taas saanud sakraalhooneks, kus peetakse korrapäraselt õigeusu jumalateenistusi. Hoones leidub hulganisti ajalootõendeid, näiteks nõukogude võimu aastatel, mil usk ja religioon olid põlu all, kasutati kirikuid sageli muuks otstarbeks, näiteks Riia Lunastaja anglikaani kirikus tegutses üliõpilasklubi, ning paljudes paikades kasutati neid pühasid ehitisi hoopis laohoonetena. Praegu on kirikutele tagasi antud nende õige staatus.
Kirikud Vidzeme piirkonnas
Vidzeme on läbi aegade olnud Läti kaubanduse, aga ka kultuuri ja religiooni keskus. Kõik oma ajastu märgid ei ole säilinud, kuid paljusid muljetavaldavaid ehitisi saab külastada ka tänapäeval – ekskursioonide või jumalateenistuste käigus.
Ikškile kirik Püha Meinardi saarel on paraku üks neist kirikutest, mis on pidanud julmale ajahambale alla vanduma. Läti vanima kiriku varemed asuvad Daugava veevoogudest ümbritsetud Püha Meinardi saarel. See oli esimene ristiusu pühapaik Lätis. Enam kui 800 aastat tagasi pandi Püha Meinardi kiriku ehitamisega algus ristiusu levikule Lätis.
Romaani stiilis Lielstraupe loss ehitati kirikuga samal ajal, kuid tänapäeval on palee omandanud baroksed vormid. Kuni 2018. aastani tegutses lossis narkoloogiakliinik, kuid nüüd on palee avatud külastajatele. Pärast lossi valmimist 13. sajandi lõpus kujunes selle ümber Straupe alevik.
Hiljem, Poola-Rootsi sõdade ajal, Lielstraupe loss hävis ja pärast mitmeid omanikuvahetusi läks see krahv Peter de Lascy valdusse. Sel ajal tehti lossis ulatuslikke ümberehitusi ja hoone omandas tänapäeval sellele iseloomulikud baroksed vormid.
Valmiera Püha Simoni kirik on oma väärtuslike kunstimälestistega – keskaegsed hauakivid, maalikunstnik Kārļis Kristians Fogel-Fogelšteini altarimaal, 1739. aastal valminud kantsel, Euroopas olulise kunstniku F. Lādegasti orel jpt – üks olulisemaid Läti keskaegse arhitektuuri mälestisi. Praegu saab igaüks uudistada kirikukellasid ja kellamehhanismi. Lisaks avaneb renoveeritud kirikutorni vaateplatvormilt panoraamvaade Valmiera linnale.
Cēsise Püha Jaani kirik on üks vanimaid keskaegseid arhitektuurimälestisi Lätis. Kirik ehitati 13. sajandi alguses Baltimaade ristiusustamise ajal Liivi ordu vajadusteks, sest Cēsises asus ordu residents. Nii kujuneski Cēsis aastatel 1237–1561 üheks olulisemaks Saksa võimu keskuseks Baltimaades.
Turaida muuseum-kaitseala hoiab üht tähtsamat kirikut Vidzeme ajaloos. Turaida muuseum-kaitsealal saab tutvuda arheoloogia-, kultuuri- ja kunstiajaloo väljapanekutega, mis jutustavad juba alates 11. sajandist aset leidnud sündmustest. Siin on hoiul palju lugusid keskaegsest lossist ja kirikust, Gauja jõe liivlastest, iidsest mõisakeskusest ja Daina mäest.
Latgale kirikud
Latgales asuvad lääne kultuuriruumist tulijate jaoks väga eksootilised vanausuliste ja õigeusu kirikud, mis puudutavad ja lummavad oma iidsete puithoonete lihtsuse ja värvikusega. Vanausuliste igapäevaeluga saab tutvuda Slutiški vanausuliste külas.
Aglona basiilika on üks olulisemaid katoliku pühapaiku, mida iga aasta 15. augustil Neitsi Maarja taevaminemise päeval külastavad sajad tuhanded palverändurid. Selles barokses kirikus hoitakse pühapilti „Aglona Jumalaema Imetegija“, mis avatakse vaatajatele vaid usupühade kõige pidulikematel hetkedel.
Pilda Püha Peetruse ja Püha Pauluse roomakatoliku kirik on üks Latgale suurimaid ja kaunimaid puukirikuid. Sellel on kaks kõrget torni. Pilda kirik on 17 m pikk ja 14 m lai puitpõranda ja plekk-katusega hoone.
Daugavpilsi kirikumägi on suurepärane näide sellest, kui oluline ja mitmekülgne on usk selles Läti piirkonnas. Iga Daugavpilsi külaline peab kindlasti käima ka Daugavpilsi kirikumäel – paigas, kus asuvad kõrvuti nelja konfessiooni kirikud.
Kirikud Kurzemes
Kurzemes Alsungas saab külastada Alsunga Püha Miikaeli roomakatoliku kirikut, mis on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja suitide kultuuriruumi osana – omanäolise katoliku kultuuri saarekesena valdavalt luterlikus Kurzemes. 19. sajandi alguses ja ka hilisemal ajal oli Alsunga ehk Alšvanga Kurzeme suurim katoliiklaste keskus.
Liepāja Karostas, tsaari-Venemaa suurimas sõjaväelinnakus Baltimaades, kus külma sõja ajal asus allveelaevade baas, paikneb majesteetlikult kullatud kuplitega Püha Nikolai õigeusu merekatedraal.
Liepaja Püha Kolmainu katedraal asub Lielas ielal, vanalinna keskel. Toomkiriku aluskivi pandi 1742. aastal ja see pühitseti 1758. aastal. Kiriku välisarhitektuur on tehtud hilisbarokkides klassitsismi tunnustega. Seevastu katedraali interjööri iseloomustab rokokoo stiili luksus ja hiilgus. Kirikus on säilinud luksuslik öömaja, mis oli mõeldud Kurzeme hertsogitele.
Kiriku ainulaadseim vara on maailma suurim lõpetamata mehaaniline orel. Need ehitas üks tolle aja silmapaistvamaid Euroopa meistreid Heinrich Andreas Koncius.
Kirikud Zemgales
Zemgale on Läti viljakas põllumajanduspiirkond. Tööga on alati käinud käsikäes looduse ja eluolu, aga ka usu väärtustamine. Ja muljetavaldavatest huvitavatest ajaloolistest kirikutest ei ole puudus ka Zemgales. Praegu saab neis külastada põnevaid interaktiivseid ajaloonäitusi, nautida Jelgava panoraami ja saada turismiinfot.
Jelgava Püha Kolmainu kiriku torn on Jelgava vanim tänaseni säilinud hoone. Kirik ise on üks esimesi Euroopas ehitatud luteri koguduse kivikirikuid. See ehitati 1574. aastal Kuramaa hertsogi Gotthard Ketleri käsul.
Skaistkalne kirik on kohe Aglona järel populaarsuselt teine Jumalaema palverännaku paik – seda nii minevikus kui ka tänapäeval. Skaistkalne pühakoja kõrvalaltaril on pühapilt Jumalaema Imetegijast – Läti perede eestkostjast –, kelle poole inimesed, eriti abiellujad ja perekonnad, sageli palvetavad.
